Eesti Puuetega Naiste ühing
Küsitlus
Kas oled tundnud väärkohtlemist?





Tulemused »

Reklaam
Annetamine

Missugust aktiivsust oodatakse osalise töövõimega inimestelt? Heilika Leinus, reporter

13.07.2016
Töövõimereform toob piiratud töövõimega inimestele kohustuse olla aktiivne, kuid seni on paljudele inimestele jäänud arusaamatust, mida selle nõudega täpselt silmas peetakse. Sotsiaalministeerium on asunud uusi nõudmisi selgitama.

Töövõime süsteemi ühe muudatusena lõpetatakse püsiva töövõimekaotuse protsentuaalne tuvastamine ning selle asemel hakatakse hindama töövõimet, kirjutab sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas ministeeriumi ajaveebis. Tema sõnul ei keskendu töövõime hindamise uus metoodika haigustele ega puudele, vaid inimese võimetele.

«Kohustus olla osalise töövõime korral aktiivne on aga tekitanud ebakindlust ja küsimusi Olgu siinkohal kohe öeldud, et aktiivsusnõue ei tähenda ootust kohe tööle minna, kaugel asuva või liiga raske töö vastu võtmist,» selgitas Kailas. Osalise töövõimega inimesel, kes ei tööta, tuleb töövõimetoetuse saamiseks end töötuna arvele võtta, tööd otsida ja teha koostööd töötukassaga.

Inimesel on õigus saada töötukassast rahalist toetust ja töölesaamiseks vajalikku igakülgset abi, kuid toetuse ja teenuste saamise eelduseks on, et inimene teeb pingutusi töö leidmiseks ja kasutab talle pakutavaid teenuseid, et oma töölesaamise väljavaateid suurendada. Lisaks tähendab aktiivne olemine ka näiteks õppimist, alla kolmeaastase lapse või puudega inimese hooldamist.

Kailas rõhutab, et igale inimesele koostatakse isiklik tööotsimiskava, kusjuures nii kokkulepitud tegevused ja tulevane töö peavad olema inimesele jõukohased ega tohi halvendada tema tervist. Kindlast tähtaega sobiva töö leidmiseks ei ole, kuid kui osalise töövõimega inimene otsustab, et ei soovi tööd otsida või mõjuva põhjuseta tööle asuda, siis töövõimetuspensioni maksmine lõpetatakse.

Esimese 20 nädala vältel töötuna arvelevõtmisest loetakse sobivaks tööd, mis vastab inimese haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele. Pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti viimasel töökohal saadud töötasust, kuid mitte vähem kui kahekordne töötasu alammäär. Pärast seda perioodi loetakse sobivaks ka tööd, mis ei vasta haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele. Selle eest pakutav töötasu täiskohaga töötamisel peab olema suurem saadavast töötuskindlustushüvitisest, kuid mitte väiksem töötasu alammäärast. Kehtib ka nõue, et sõidule elukohast töökohta ja tagasi  ei tohi ühistranspordiga kuluda üle kahe tunni päevas ega üle 15 protsenti kuupalgast.

Allikas: Postimees 13. juuli 2016 http://tervis.postimees.ee/3763465/missugust-aktiivsust-oodatakse-osalise-toovoimega-inimestelt

Loe veel uudiseid...
DeepCMS