Eesti Puuetega Naiste ühing
Küsitlus
Kas oled tundnud väärkohtlemist?





Tulemused »

Reklaam
Annetamine

Uus aasta rõõmustab rahakotti - sotsiaaltoetused ja pensionid kasvavad. 30. detsember 2015. Maaleht

30.12.2015
Sotsiaalministeeriumi teatel ootavad järgmisel aastal eestimaalasi ees mitmed muudatused sotsiaalvaldkonna seadustes. Millised?

Igakuine lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele tõuseb. Toetus esimesele ja teisele lapsele tõuseb järgmise aasta 1. jaanuarist 50 euroni. Riiklike peretoetuste seaduse muudatus määrab lapsetoetuse tõusu järgnevaks neljaks aastaks.

Toimetulekutoetus suureneb. Puuduses olevate perede toetamiseks tõuseb toimetulekupiir 2016. aastal 130 euroni üksi elavale isikule ja perekonna esimesele liikmele, samuti pere alaealistele lastele. Iga järgneva täisealise perekonnaliikme toimetulekupiir tõuseb 104 euroni. 2015. aastal olid toimetulekupiirid vastavalt 90 ja 72 eurot.

Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir tõuseb. 2016. aastal tõuseb vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimesele liikmele 358 euroni, igale järgnevale vähemalt 14-aastasele pereliikmele 179 euroni ja igale alla 14-aastasele pereliikmele 107,4 euroni. 2015. aastal olid vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiirid vastavalt 329, 164,5 ja 98,7 eurot.

Uue aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima uus sotsiaalhoolekande seadus. Üheks olulisemaks muudatuseks on miinimumnõuete kehtestamine kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kvaliteedile. See aitab kaasa abivajavate isikute teadlikkuse suurendamisele abi saamise võimalustest ja eesmärkidest. Samuti võimaldab selgem regulatsioon saada riigil senisest paremat ülevaadet sellest, millistes omavalitsustes vajab teenuste kvaliteet ja kättesaadavus parandamist ning mille kohta saadud andmed võimaldavad vajadusel plaanida riigi tasemel muutusi olukorra parandamiseks.

Prognooside kohaselt tõusevad pensionid järgmise aasta aprillist 5,7 protsenti. Keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimesel 375 eurolt 396 euroni. Keskmine pension jääb tulumaksuvabaks, kuna tõuseb ka pensionide täiendav maksuvaba tulu.

Rehabilitatsiooniteenuste järjekorrad lühenevad. Tänu täiendavatele eelarvelistele vahenditele on võimalik lühendada oluliselt rehabilitatsiooniteenuste ootejärjekorda, kus on täna järjekorras ligi 9000 inimest. Eesmärk on tagada see, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele saadakse ühe aasta jooksul. Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse eelarve on 2016. aastal 8,85 miljonit eurot, kasv 1,4 miljonit eurot.

Jõustub uus lastekaitseseadus. 2016. aastal rakendub uus riiklik lastekaitsekorraldus, mis on suunatud laste ja noorte sotsiaalsete ning terviseriskide ennetamisele ning vähendamisele. Sealhulgas hakatakse peredele pakkuma uusi tugiteenuseid, areneb perelepitusteenus, jätkuvad vanemahariduse programm (vanemlusprogramm) ja lastekaitsetöötajate täiendkoolitused. Lastekaitseseaduse rakendamise eelarve on 2016. aastal 1,4 miljonit eurot. 2015. aastal oli eelarve 294 420 eurot, muutus on ligi 1,1 miljonit eurot. Uue lastekaitseseaduse rakendamisel suudetakse paremini ennetada nii laste kehalist kui vaimset väärkohtlemist ja õigeaegsemalt sekkuda. Lapse väärtustamisel on oluliseks sammuks uue lastekaitseseadusega keelustada lapse igasugune väärkohtlemine, sealhulgas ka kehaline karistamine. Samuti sätestab uus seadus igaühe kohustuse anda asjaomastele asutustele abivajavast lapsest teada.

Sotsiaaltöötajate palgafond suureneb. Laste asenduskodude ja erihoolekande asutuste töötajate palgafond suureneb 4% võrra.

Jätkub vägivallaohvritest naistele ja nende lastele nõustamisteenuste ja turvalise majutuse pakkumine.Vägivallaohvritest naised ja nende lapsed saavad kaitset, mõistmist, tuge ja asjatundlikku nõustamist (sealhulgas psühholoogilist ja juriidilist), et vägivallast pääseda. Samuti jätkub tugitelefoni 1492 teel abi pakkumine. Ööpäevaringse üleriigilise tasuta tugitelefoni eesmärk on pakkuda esmast abi ja nõustamist vägivallaohvritest naistele, nende lähedastele ja ohvritega kokku puutuvatele spetsialistidele. Telefonil vastavad koolitatud nõustajad. Vägivalla ohvritele on väga oluline teada, et nad ei ole oma olukorras üksi. Nad vajavad teavet, kuidas kaitsta ennast ja oma lapsi. Seda tüüpi esmast kriitilise tähtsusega nõustamist ööpäevaringne tasuta telefoniliin ka pakub.

Puuetega inimestele mõeldud abivahendite kättesaadavus paraneb ning psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande ootejärjekorrad lühenevad. Puudega inimestele igapäevaeluks ja tööks vajalike abivahenditega seonduvad iga-aastased probleemid lõpetatakse abivahendite reformi jõustumisega 2016. aastal. Senise maakonnapõhise abivahendite süsteemi asemel käivitub 2016. aastal riiklik süsteem, mis muudab abivahendite kättesaadavuse lihtsamaks ning kvaliteetsemaks. Lihtsustub ka abivahendi saamisega seonduv asjaajamine. Erihoolekande reorganiseerimine jätkub psüühilise erivajadusega inimestele kvaliteetsemate ning kogukonnalähedaste teenuskohtade loomisega, millega lühenevad ka järjekorrad. Eesmärk on paremate ja personaalsemate teenuste pakkumine. Euroopa Liidu vahendite toel jätkatakse suurte hoolekandeasutuste reorganiseerimist.

Allikas: http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/uus-aasta-roomustab-rahakotti-sotsiaaltoetused-ja-pensionid-kasvavad?id=73318405

Loe veel uudiseid...
DeepCMS