Eesti Puuetega Naiste ühing
Menüüd
IN ENGLISH
VENE KEELES
Puuetega inimeste õiguste konventsioon
VABARIIGI VALITSUSE JA PUUDEGA INIMESTE ESINDUSORGANISATSIOONIDE KOOSTÖÖPÕHIMÕTETE MEMORANDUM
Euroopa Puuetege Naiste Manifest
Sooline võrdõiguslikkus
Videod soolisest võrdõiguslikkusest
Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. 2010
Kampaania "Soolise võrdõiguslikkuseta ei saa olla kaasaegset Euroopa demokraatiat"
Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus arengukoostöös
Euroopa Komisjon. Sooline võrdõiguslikkus. Õigusküsimused.
Naistevastase vägivalla kajastamisest
Eesti soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgid ja meetmed aastateks 2011-2015
Laste ja perede arengukava 2012–2020. Sotsiaalministeerium
Seksuaal- ja reproduktiivtervise arengusuunad 2013–2017
Raamatud, mida tasub lugeda, et mõista soolist võrdõiguslikkust
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ARVAMUS (30.5.2011)
Soolise võrdõiguslikkuse edendamise programm 2011-2013“ raames soolise võrdõiguslikkuse osakonna poolt korraldatavate koolitused
Soostereotüübid
Puuetega inimestele töötamise võimaluste loomine ministeeriumides
Põhjamaade Naisliikumise korraldatud Põhjamaade Foorumi lõppdokument Uus naiste õiguste tegevuskava vastu võetud Malmös 2014
ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooni Peredimensioon
ÜRO PIÕK-valitud artiklid
VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS
Tervise ja puude mõõtmine.
EUROOPA PARLAMENT_Raport_10.10.13_puuetega_naised
ÜRO PUUETEGA INIMESTE ÕIGUSTE KONVENTSIOONI EESTI ESIMENE ARUANNE
Organisatsioonist
Teated
Abiks naistele
Kaardistamised/uurimused
Rahvusvaheline koostöö
Partnerid ja sõbrad
Galerii
Küsitlused
Foorum
Kontakt
Küsitlus
Kas oled tundnud väärkohtlemist?





Tulemused »

Reklaam
Annetamine

Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus arengukoostöös

Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus arengukoostöös Kadri Aavik (Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus) 27. november 2008, Välisministeerium

 

  • Mõned ajaloolised verstapostid: kuidas on naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus saanud eesmärkideks rahvusvahelises arengupoliitikas

- Teoreetilised lähtekohad: WID, WAD ja GAD

- Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse jõudmine arengupoliitikasse ja arengukoostöösse: ÜRO 1995. aasta Pekingi konverents

 

  • Sugupooleküsimuste seos arenguga

- Sooline ebavõrdsus ja vaesus

- Sooline võrdõiguslikkus Aastatuhande Arengueesmärkides

- Näiteid: sugupooleküsimused ja keskkond

 

  • Advocacy Card: Addressing Gender Equality and Women’s Empowerment in Estonia’s Development Cooperation

- kommentaarid soovitustele ja lisasoovitused


Mõned ajaloolised verstapostid: kuidas on naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus saanud eesmärkideks rahvusvahelises arengupoliitikas

1970ndal aastal uuris taani ökonomist Ester Boserup (1970) lääne riikide arenguabi mõju arengumaade naistele (“Women"s Role in Economic Development”). Tema töö oli esimene käsitlus üldse, mis uuris majandusliku ja sotsiaalse arengu mõju arengumaade naistele. Ta avastas, et paljud arenguprojektid ignoreerisid naisi ja mitmed projektid hoopiski õõnestasid naiste majanduslikke võimalusi ja autonoomiat. Uusi tehnoloogiaid õpetati suures osas arengumaade meestele, mis tähendas, et nende võimalused ja tehnilised teadmised paranesid, kuid samas vähenes naiste juurdepääs tehnoloogiale ja tööturule. Boserupi uurimus kritiseeris lääne arengupoliitikaid mis olid suunatud arengumaade põllumajandussüsteemidele ning ei arvestanud arengumaade naiste majanduslikku produktiivset rolli ning kasutasid lääne patiarhaalseid mudeleid defineerimaks naistele „sobilikke“ töid ning kujundades arengupoliitikaid vastavalt.

 

Seega, Boserupi uurimus tõi välja selgeid vastuväiteid argumendile, mille kohaselt kasu arenguprojektidest jõuab automaatselt naiste ja teiste arengumaade ebasoodsamas olukorras olevate sotsiaalsete gruppideni.

 

Järgnevalt annan lühidalt ülevaate kolmest peamisest teoreetilisest lähtepunktist, mis on olnud aluseks naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustele arengupoliitikas rahvusvahelisel tasandil.

 

WID – naised arengus


1970ndatel aastatel hakati kasutama mõistet naised arengus (women in development- WID). Selle lähenemise üks olulisi argumente oli, et moderniseerimine mõjutab mehi ja naisi erinevalt, jättes naised enamjaolt ebasoodsamasse olukorda (lähtuvalt Ester Boserupi uuringutulemustest). Doonorid hakkasid tasapisi arengupoliitikat ümber kujundama, arvestades planeerimisel rohkem ka naistega ning integreerides neid arengupoliitikasse.

Kuid, naised arengus lähenemisel on mitmeid olulisi puudusi, näiteks, et lahendused leiduvad lääne institutsioonides, ignoreerides seeläbi põlisrahvaste teadmisi. Tol ajal oli levinud arvamus, et arengut tuleb mõõta lääne tehnoloogiate, institutsioonide ja väärtuste omaksvõtmisega.


Samuti näeb see lähenemine arenguabi kui valitsustevahelist tegevust ja koostööd, mis tähendab, et arenguriikide valitsusi ei kritiseerita ning ei nähta nende osa takistuste loomisel võrdõiguslikkuse saavutamisele. Samuti vaatles WID lähenemine naiste osa tootmisprotsessides, ignoreerides nende töid koduses sfääris. WID ei esitanud fundamentaalseid küsimusi naiste madalama staatuse kohta ühiskonnas ja ignoreeris rassi- ja klassikuuluvuse mõjusid naiste eludes.

 

Seega oli tarvis leida alternatiivseid teoreetilisi lähtekohti.

WAD – naised ja areng

See teoreetiline raamistik rõhutab naiste teadmise, naiste töö iseloomulikkust ja erisust ning toob välja naiste osa arenguprotsessis. Näiteks, see lähenemine tõi esile mitmetes Aafrika riikides valdavalt naiste poolt tehtava töö põllumajandussfääris, mida oli eelnevalt doonorite poolses arenguabis süstemaatiliselt ignoreeritud ja tähtsusetuks muudetud. Kuid ka sellel lähenemisel olid oma puudused: nimelt näeb see perspektiiv naisi kui ühtset klassi, vähendades naistevaheliste erinevuste tähtsust ning leiab, et ühe grupi naiste kogemused ja huvid kehtivad kõigi maailma naiste kohta.

 

GAD - sugupool ja areng

 

Kaks eelnevat lähenemist ei suuda enamus arenguteoreetikute ja feministide arvates siiski adresseerida teatud põhjapanevaid faktoreid mis tekitavad ja hoiavad alal soolist ebavõrdsust. Sellest tulenevalt pöörduti alates 1980ndatest aastatest alternatiivse lähenemise juurde, mis jäänud valdavaks teoreetiliseks lähtekohaks ka tänases arengupoliitikas.

 

GAD perspektiivi kohaselt mõjutab naisi tugevalt patriarhaalne võim nende ühiskonnas nii rahvuslikul/riiklikul, kogukonna kui ka majapidamise tasandil. Naiste olukorda ja patriarhaalset võimu kujundavad ja hoiavad alal igas ühiskonnas kehtivad normid ja väärtused naiste ja meeste rollide ja ülesannete kohta. See lähenemine keskendub naiste ja meeste kui sotsiaalsete gruppide suhetele, mitte vaid naistele. Sugupooltevahelised suhteid nähakse sotsiaalselt konstrueerituina ning seega ka vajadusel muudetavatena. Samuti keskendub see lähenemine soo kui ühe sotsiaalse kategooria vastastikustele seostele teiste sotsiaalsete kategooriatega, milleks on näiteks klassi- ja rassikuuluvused. Arvestatakse, et naised kogevad rõhumist erinevalt, vastavalt nende rassile, klassile, koloniaal-ajaloole, spetsiifilisele kultuurile jne.

 

Kuigi ka selles lähenemises nähakse teatud probleeme, peetakse seda siiski tänapäeval kõige sobivamaks teoreetiliseks aluseks arengupoliitikale, kuhu mõlema sugupoole huvid ja vajadused oleksid integreeritud juba algusest peale ning igas etapis (seda nii poliitika- kui praktilisel tasandil) - soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia (gender mainstreaming).

 

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse jõudmine arengupoliitikasse ja arengukoostöösse: ÜRO 1995. aasta Pekingi konverents

Esimesed olulisemad poliitilised kokkulepped soolise võrdõiguslikkuse sissetoomiseks arengukoostöösse võeti vastu 1995. aasta ÜRO neljanda ülemaailmse Pekingis toimuva naiste konvertentsi eel, mis keskendus naiste õigustele ja soolisele võrdõiguslikkusele maailmas. Sellest ajast alates on sooline võrdõiguslikkus ja naiste õigused saanud osaks rahusvahelistest arengupoliitika dokumentidest.


1995ndal aastal vastu võetud Pekingi Deklaratsioon liikus olulise sammuna edasi vaid nn naiste küsimuste adresseerimisest isoleerituna keerulisema konteksti poole, väites, et soolise ebavõrdsuse põhjuste likvideerimiseks peavad protsessis osalema nii naised kui ka mehed koos:

„Naiste õiguste ja positsiooni parandamine ja sugudevahelise võrdõiguslikkuse saavutamine on inimõiguste küsimus ja sotsiaalse õigluse eeltingimus ning neid ei tohiks isoleerida kui ’naiste küsimusi’. Võrdõiguslikkuse saavutamine ja naiste õiguste tagamine on ainukesed viisid saavutamaks õiglast ja arenenud ühiskonda.“

 

Sugupooleküsimuste seos arenguga

 

Sooline ebavõrdsus ja vaesus

  • Naised teevad ära kaks kolmandikku maailma töötundidest, toodavad poole maailma toidust, kuid teenivad ainult 10% maailma sissetulekutest ja omavad vähem kui 1% maailma varast (allikas: World Development Indicators, 1997, Womankind Worldwide)
  • See ei tähenda vaid seda, et naistel on madalamad sissetulekud ja nad on vähem jõukad - kitsamas tähenduses koosneb vaesus naiste poliitilise võimu puudumisest ja ebavõrdsest juurdepääsust põhilistele inimõigustele, tööturule, informatsioonile, sotsiaalsetele teenustele, infrastruktuurile ja loodusvaradele.


Sooline võrdõiguslikkus Aastatuhande Arengueesmärkides

 

2000ndal aastal ÜRO liikmesriikide ja mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide poolt kokku lepitud arengueesmärkides aastaks 2015 on sooline võrdõiguslikkus on seatud eraldi eesmärgiks (Eesmärk 3: Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele rohkem eneseteostusvõimalusi), kuid samas on ta tihedalt seotud ka kõigi teiste eesmärkidega, sest ilma soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseta jäävad täitmata ülejäänud eesmärgid. Võrdõiguslikkuse edendamine, naiste ühiskondliku positsiooni parandamine ja eneseteostusvõimaluste suurendamine aitavad kaasa emade ja väikelaste suremuse vähenemisele, sest naised on paremini teadlikud erinevatest riskifaktoritest; samuti on naistel ja tüdrukutel sel juhul paremad võimalused kaitsta ennast HIV/AIDSi ja teiste suguhaiguste eest. Samuti toob see endaga kaasa vaeste inimeste (kellest enamus on naised) elujärje paranemise. Neid näiteid võib tuua palju.

 

Näiteid: sugupooleküsimused ja keskkond

 

Sooline võrdõiguslikkus on tihedalt seotud ka näiteks sellise esmapilgul hoopis kauge valdkonnaga nagu keskkond (sealhulgas looduskatastroofid ja kliimamuutused) ja areng:

 

  • Vaesus on arengumaades peamine põhjus, miks keskkond hävineb. Mitmetes maailma piirkondades teevad põllumajandustöid naised, kes vähese hariduse ja väga piiratud liigipääsuga põllumajandusressurssidele harivad põldu viisidel, mis võib keskkonda kahjustada, mille tulemuseks on saastunud vesi, vähenev saak jne. Veelgi enam, kuna naised omavad harva maad, mida nad harivad, ning ka võimu, et teha otsuseid, siis ei pruugi nad toimida keskkonnasõbralikult. Samuti puudub neil tihti juurdepääs rahalistele vahenditele ja pangalaenudele (ning isegi kui neil see on, siis ei ole neil tihti võimalik nende vahendite ülekontrolli omada), mille abil osta tehnoloogilisi vahendeid, mis oleksid keskkonnale vähem kahjulikud. Need negatiivsed faktorid põhjustavad tootmise vähenemist ja suurendavad keskkonna-kahju.
  • Kui naised ja mehed saavad samaväärse hariduse, on farmide saagid suuresti kasvanud. Keenias läbi viidud naistele suunatud teavituskampaania suurendas maisisaaki 28% võrra, oasaaki 80% ja kartulisaaki 84% võrra. Kuid naisfarmeritel on juurdepääs vaid 5% kõigist põllumajandusega seotud teenustest maailmas.
  • Hädaolukordades saavad arengumaade naised tihti vähem informatsiooni abi kohta kui mehed. Näiteks Bangladeshis kannatasid 1991 tsükloni ja üleujutuse tõttu eelkõige naised. 20-44. aastaste naiste seas oli suremus 71 inimest 1000 kohta, samal ajal kui samas vanuses olevate meeste hulgas oli see näitaja 15 inimest 1000 kohta. Põhjused peitusid suuresti selles, et hoiatusinfot anti edasi meestelt meestele avalikus ruumis ning tihti ei jõudnud see ülejäänud perekonnaliikmeteni. Kuna naistel ei lubatud ilma meessoost sugulaseta majast lahkuda, siis said paljud naised surma oodates kodus meessoost sugulast, et koos temaga turavalisse kohta minna.
  • Mitmetes Ladina-Ameerika ja Aasia riikides ei õpetata naisi ujuma, mis on vajalik oskus üleujutuste ajal.


„Addressing Gender Equality and Women’s Empowerment in Estonia’s Development Cooperation“

 

Kommentaarid soovitustele

 

Kuigi sooline võrdõiguslikkus on Eesti arengukoostöö eesmärkides kokkulepete tasandil kajastatud, tundub, et reaalset ei tehta piisavalt pingutusi, et soolise võrdõiguslikkuse kui seatud eesmärgi poole püüelda. Põhiliseks probleemiks tundub olevat vahe arengupoliitika kokkulepete ja praktilise tasandi vahel. Nagu International Gender Policy Network’i poolt avaldatud raportist selgub, pööratakse tähelepanu sellele, et arenguabi sihtriikidest stipendiumite ja toetusprogrammide saajate hulgas oleks võrdselt naisi ja mehi. See on kahtlemata oluline samm võrdõiguslikkuse edendamisel, kuid kindlasti mitte piisav, et antud eesmärki saavutada ja lubadusest kinni pidada.

 

Oluline on kindlasti ka soovitus teha teavitustööd Eesti avalikkuse seas soolisest võrdõiguslikkusest arengukoostöös. Kuid see on suuresti seotud soolise võrdõiguslikkuse kui ühiskondliku eesmärgi tajumisega Eesti ühiskonnagruppide poolt üldisemalt. Hetkel, kui Eesti üldsus ja avalik arvamus ei ole veel jõudnud arusaamisele, miks on vaja soolist võrdõiguslikkust Eesti kontekstis ja mis kasu see tooks kogu meie ühiskonnale, on muidugi raske rääkida soolisest võrdõiguslikkusest arengukoostöös. Seega peab jätkama ka pingutusi soolise võrdõiguslikkuse poole püüdlemiseks Eesti ühiskonnas.

 

Samuti on oluline teha koostööd MTÜdega ning koguda ja avaldada arengukoostöö projekte puudutavat statistikat soopõhiselt jaotatuna.

 

Mida võiks veel teha: lisasoovitused

 

  • Kui toetada arenguabi projekte ja sealhulgas ka konkreetselt selliseid, mis toetavad otseselt teatud naiste gruppe ja naiste tegevusi, siis peaks kindlasti jälgima, et projekti eesmärgid ja tegevused oleksid suunatud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Oluline on mõista, et projekt, mille sihtgrupiks on naised, ei pruugi tegelikkuses soolist võrdõiguslikkust edendadaega patriarhaalseid võimusuhteid arengukoostöö sihtgrupiks olevas ühiskonnas muuta, vaid võib isegi sellele vastu töötada.
  • Näiteks võiks teha arenguabi ja arengukoostöö projektide eelarvete finantside analüüsi soolisest aspektist (gender budgeting). Sootundlikud eelarved ei tähenda mitte eraldi eelarveid naistele ja meestele, vaid tavaliste eelarvete analüüsi vastavalt sellele, kuidas ressursside paigutus mõjutab naisi ja mehi (erinevalt). Lähtuvalt sellest analüüsist on võimalik eelarveid kujundada.
  • Arengukoostöö projektide soo-perspektivist planeerimise, analüüsimise ja hindamise puhul võib kasutada sellist abivahendit nagu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise nn checklist (checklist for gender mainstreaming) kus on kirjas küsimused, mida peaks iga arenguprojekti või -programmi puhul jälgima, näiteks:


a) kas projekti eesmärkidel on soolised mõõtmed – kas ja kuidas on naised ja mehed tegevustest erinevalt mõjutatud?

b) kas projektis kasutatavad (või tulemuseks saadavad) andmed on soopõhiselt jaotatud?

c) kas projekti tegevustega seonduvalt esinevad või võivad esile kerkida sugupoolega seonduvad aspektid, mis võivad olla esmapilgul varjatud?

d) kuidas tagada sooline võrdõiguslikkus kogu projekti läbiviimise etapi vältel?

e) kas projekti tulemusena saavutatakse võrdsemalt jagatud resursse (nt. aeg, raha, võimalused, teadmised, oskused) sihtgrupis olevate inimeste jaoks?

f) kas on mingeid barjääre (nt. aeg, raha traditsioonilised soorollid, infopuudus, oskused jne.), mis võiks naisi või mehi takistada projekti tegevustes osalemast?

g) kas projektis plaanitud tegevused peaksid naiste ja meeste gruppidega olema läbi viidud spetsiifilisel moel, et olla efektiivsed?

h) kas projekti tegevusi koordineerivad ja läbiviivad inimesed (eksperdid jne.), kes töötavad arenguriikide inimestega, saavad aru soolise võrdõiguslikkuse edendamise põhimõtetest ja oskavad neid rakendadas? Jne jne.

Lisaks sellele võib kasutada ka käsiraamatuid teemal sooline võrdõiguslikkus arengupoliitikas ja praktikas.

  • Tõlkida eesti keelde ja tutvustada Välisministeeriumile ja arenguprojektidega tegelevatele MTÜdele uusimaid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise (gender mainstreaming) juhendmaterjale (käsiraamatud, soovitused jne.). arengupoliitika kujundamise ja elluviimise etappideks.


Kasutatud allikad:

 

  • Theoretical Perspectives on Gender and Development Edited by by Jane L. Parpart, M. Patricia Connelly, and V. Eudine Barriteau

              http://www.idrc.ca/en/ev-9419-201-1-DO_TOPIC.html#

             http://www.dfid.gov.uk/pubs/files/gendermanual.pdf

 

 

DeepCMS