Eesti Puuetega Naiste ühing
Küsitlus
Kas oled tundnud väärkohtlemist?





Tulemused »

Reklaam
Annetamine

Mare Abneri koostatud lood

36-aastane naine, nägemispuudega.

Naine on eestlane ja elab linnas. Puue tekkis sünnijärgselt suhkurtõve tagajärjel. Elab koos elukaaslase, vanemate ja õega. Ta on mittetöötav töövõimetuspensionär lõpetamata keskharidusega. Ta on varem töötanud ja on puuetega inimeste organisatsiooni liige.

Haridustee kulges kuni põhikoolini normaalselt. Keskharidus läks raskustega kuni tuli katkestada tervise halvenemise tõttu. Arvab, et ühiskond ei toeta puuetega inimestel omandada haridust. Et haridust omandada on tema erivajadusteks: haridusprogramm peaks olema paindlikum, mitte kõik õppeaineid ei peaks kohustuslikuks tegema. Õpilane peaks saama valida tunde oma jõu ja võimete kohaselt. Naise jaoks tõusis koormus ületamatult suureks – tuli katkestada õpingud. Puudusid söögivaheajad – diabeedihaigele on see aga ülioluline. Naise õppimist toetasid igati lähedased.

Naine ei näe erinevusi poiste ja tüdrukute, naiste ja meeste võimalustel õppimiseks ja hariduse omandamiseks.

Kutseharidus jäi naisel pooleli. On käinud kursustel. Ta arvab, et puuetega inimestel võimaldab kutseharidust omandada materjalide kohandamine vastavalt vajadustele, õppejõudude vastav koolitus. Viimased ei mõista sageli puudega inimese vajadusi, mida peaks neile õpetama. Kutsehariduse omandamisel olid naisel järgmised erivajadused: ajakava individuaalne planeerimine ja päevakava kohandamine haiguse nõuetele (söömine, süstimine jmt). Kutsehariduse omandamisel toetasid lähedased rahuldavalt. Tol ajal ei osanud ise soovida ja neilt nõuda, kuna ka pereliikmetel polnud ka vastavat koolitust. Töölesaamine on kulgenud raskustega, muutuva eduga, kuna on seotud tervisliku seisundiga. Tööleidmisel on naise arvates vajalik info, kontaktid, tervislik seisund, enesehinnang. Praegu pole naisel tööd ja pole ka töövõimeline ravi tõttu. Naise arvates erivajadusteks, et saada tööle on tööaja planeerimine, transpordi võimalused. Tööleidmisel ja töölesaamisel on ta pidanud enamasti iseseisvalt toime tulema.

Naise arvates pole vahet, kas puuetega töötajate hulgas on naisi või mehi. Töö sõltub puude iseloomust, mitte soost.  

Perekonnaelu on kulgenud naisel üle keskmise. Probleemid on lahendatud. On olnud kaks partnerit-elukaaslast. Emadust kahjuks polnud ja sellega pole naine rahul. Tema arvates ei võimalda luua perekonda tervis, materiaalne kindlustatus ja elamistingimused. Erivajadusi seoses kooseluga ta enda puhul ei näe. Emaksolemisel aga olid järgmised erivajadused: diabeeditüsistused, vanus ja teadmised. Naine arvab, et kui oleksid lapsed olnud, oleks ka toetus. Lapsi aga tal ei ole.

Naine leiab, et kõik sõltub inimesest endast meeste ja naiste võrdsuses abielus, kooselus, laste kasvatamisel või vanemaksolemisel.

Seksuaaleluga seonduvalt on tal võimalik olnud vähesel määral rääkida sõprade, elukaaslase ning õega oma mõtetest, tunnetest ja muredest. Naine arvab, et puuetega naistel takistab luua intiimsuhteid: puue, vähene suhtlemisvalmidus, vähesed kontaktid, välimus, julguse puudus ja kaasinimeste kompleksid ja negatiivsed stereotüübid. Mõningal määral on naine saanud vajalikku infot, mis puudutab seksuaalsust, seksuaalkäitumist, intiimsuhete loomist ja hoidmist teiste inimestega. Samas ei oska ta hinnata, kuna kahtleb selle mõõdetavuses. Samas arvab ta, et on saanud enam-vähem piisavalt infot seksuaalsusest. Naine leiab, et on vaja senisest enam tavapärasele õpetusele suhetest, seksuaalsusest ja pereelust õpetust ka seoses oma puudest tulenevate eripäradega suhete loomisel ja seksuaalelus. Samas ta ei tea, kas praegu on mingit õpetust olemas.

Väärkohtlemine, seksuaalse ahistamine või vägivald sõltub naise arvates ühe poole psüühilisest häirest, teadmatusest suhete loomise kohta ja õige abi saamise puudumine, kui seda vajatakse. Naine pole suutnud ennast kaitsta väärkohtlemise või vägivalla eest. Ta on kannatanud teatud määral vägivalla käes. See on olnud minevikus. Praegu on ta suuteline ennast kaitsma enesekindlusega, õpitud teadmiste ja kogemustega. Tema peres on esinenud perevägivalda ja lähedased on kaitsnud teda.

Naine arvab, et Eestis kannatavad koduvägivalla all väikese edumaaga naised. Ta arvab, et info turvapaikade kohta on puudulik.

 Iseseisev elu ja toimetulek on naisel varieeruv – sõltub tegevusest ja tervisest. Tal on isiklik abistaja. Naine leiab, et abistajad vajaksid tunduvalt enam koolitamist. Iseseisvat elu elada võimaldab teatud asjadega toimetulek ja abistamine. Tehnilisteks abivahenditeks on arvutiprogramm, millega on ta teatud määral rahul. Vaja oleks veel eeskätt infot nägemispuudega seonduvate abivahendite kohta. Iseseisva elu tagamisel on lähedased oma võimete kohaselt toetanud. Üksi olles on palju jäänud tegemata.

Ta ei oska öelda, kas puuetega tüdrukutele või naistele mõeldud abivahendite osa peaks olema arvesse võetud sooline aspekt.

Ümbritseva keskkonna suhtes on naine kriitiline: õhk on heitgaasidest saastatum, toidulaud kemikaale täis. Kõik mõjutab tervist halvasti. Inimsuhted on muutunud sageli rutiinsemaks, pealiskaudsemaks. Naise arvates ei võimalda ligipääsu ühiskondlikesse hoonetesse käsipuude, kaldteede, valgustuse, märgistuse puudumine – eriti trepiäärtel. Erivajadusteks, et pääseda elamutesse või transporti on naisel intensiivsem märgistamine ja käsipuude olemasolu. Ta leiab, et ümbritsev keskkond on tervisele soodsam kui suhted on inimlikumad. Tema pere on aidanud teda, et pääseda ühiskondlikesse hoonetesse, elamutesse või transporti.

Naine arvab, et Eestis otsustavad nii võhikud naised kui ka võhikud mehed hoonete ehitamise, kohandamise või transpordi küsimuste osas.

Vaba aja ja meelelahutusest osa saamisel pole naisel võrdseid võimalusi. Ta suhtleb inimestega, kes teda mõistavad. Käib aeg-ajalt väljas. Teda piirab materiaalne olukord ja võõrastes kohtades toimetulek. Ta leiab, et osa saada kultuuri- või spordiüritustest võimaldab sobivate tingimuste loomine puudega inimesele. Siin on tema erivajadusteks, et osa võtta kultuuri- või spordiüritusest – transport, juurdepääs, valgustus, vajadusel eskort ja seletav giid. Lähedased on aidanud ja viinud kodunt välja meelt lahutama. On ka üksinda käinud.

Naine ei tea, kas invaspordiga tegeleb Eestis rohkem puuetega mehi või naisi. Ta leiab, kel spordihuvi, see tegeleb spordiga, aga nägemispuudelistel on vähe võimalusi.

Lõpuks  arvab naine: erineva puudega inimestel on erinevad vajadused. Neid tuleks eraldi käsitleda. Tulevikus tuleks enam tähelepanu pöörata valdkonnale: töö ja kutseharidus.

_________________________________________________________________-

64-aastane naine, liikumispuudega

Naine on eestlane ja elab Tallinnas. Ta on haigestunud lapseeas 60. aastat tagasi. Tänaseks on tal liikumispuue. Ta on lesk ja elab üksinda. Naine on omandanud kõrghariduse ja töötab osaliselt. Ta on puuetega inimeste organisatsiooni liige.

Naine on omandanud kaugõppes kõrghariduse ja on töötanud oma erialal. Ta arvab, et puuetega inimestel võimaldab omandada haridust tahe õppida. Puue ei ole olnud talle probleemiks. Ta sai ise hakkama. Ta arvab, et poiste ja tüdrukute, meeste ja naiste võimalused õppimiseks ja hariduse omandamiseks ei erine millegi poolest, tähtis on püstitatud eesmärk ja tahe õppida.

Oma tööst ja kutseharidusest naine ei nõustunud kirjutama.

Naise kooselu/abielu, mehe ja naise vahelised suhted on kulgenud normaalselt. Tal on väga hea poeg ja ta on tulemusega rahul. Ta arvab, et perekonna loomisel on tahtmist vaja, siis ei ole takistusi pere loomiseks. Tal ei ole erivajadusi seoses kooseluga, seksuaalsuhetega.  Emaksolemisega ja perekonnaeluga oli raskem toime tulla, kuid mitte võimatu. Lähedased toetasid igati. Ta arvab, et meeste ja naiste võrdsus abielus või kooselus, laste kasvatamisel, vanemaksolemisel on kinni iseloomus, vastastikus kokkuleppes.

Naine on ise oma probleemid lahendanud. Tal pole olnud vajadust kõnelda kellegagi oma mõtetest, tunnetest ja muredest seoses seksuaaleluga. Tema arvates takistab puuetega naistel luua intiimsuhteid – puue. Ta on saanud väga palju vajalikku infot, mis puudutab seksuaalsust, seksuaalkäitumist, intiimsuhete loomist ja hoidmist. Naine on saanud seksuaalsusest täiesti piisavalt infot. Samas arvab ta, et puuetega poisid/tüdrukud ning mehed/naised vajavad senisest enam õpetust või juhiseid ka seoses oma puudest tulenevate eripäradega suhete loomisel ja seksuaalelus.

Naise arvates sõltub väärkohtlemine, seksuaalne ahistamine või vägivald iseloomust. Ta ise ei ole kogenud väärkohtlemist. Samas arvab ta, et Eestis kannatavad koduvägivalla all rohkem naised kui mehed.

Transpordi kättesaadavus võimaldab naisel elada iseseisvat elu. Abivahenditest kasutab naine keppi ja ratastooli. Üldiselt tuleb toime iseseisvalt, poes käies vajab kõrvalabi. Ta ei oska öelda, kas puuetega tüdrukutele/naistele mõeldud tehniliste abivahendite osas peaks olema arvesse võetud sooline aspekt.

Naisele meeldib, et linnas on rohkesti madalapõhjalisi transpordivahendeid. Ta arvab, et järsud trepid, kõrgete astmetega transpordivahendid ei võimalda ligipääsu ühiskondlikesse hoonetesse, elamutesse ja transporti. Tal endal pole olnud probleemi. Pere on teda vajadusel aidanud. Ta leiab, et mehed otsustavad Eestis hoonete/elamute ehitamise/kohandamise või transpordi küsimuste üle.

Vastavalt huvidele võrdselt kõigiga sisustab naine oma vaba aega ja saab osa meelelahutusest. Ta arvab, et kultuuri- ja spordiüritustest osa saada eelduseks on huvi. Vajadusel on teda aidanud lähedased, et pääseda kodunt välja meelt lahutama. Naine ei oska öelda, kas invaspordiga tegeleb Eestis rohkem puuetega mehi või naisi.

 

DeepCMS