Eesti Puuetega Naiste ühing
Küsitlus
Kas oled tundnud väärkohtlemist?





Tulemused »

Reklaam
Annetamine

KAIRI ROHTMETS Kuusalust algatas üle-Eestilise uurimuse

Kuusalu naised KAIRI ROHTMETS (istub) ja EDA MURU (tema taga) Portugali konverentsilt tagasi saabudes lennujaamas koos Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi Eesti esindaja TOOMAS MIHKELSONI ja tema isikliku abistaja KARIN HANGAGA.

Puuetega meeste pere- ja seksuaalelu uurimust rahastasid sotsiaalministeerium ja Avatud Eesti Fond.


Kairi Rohtmets on õppinud Kuusalu keskkoolis ning 2005. aastal lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Seminari sotsiaaltöö erialal, praegu töötab ta Kuusalu vallavalitsuses maaregistripidajana.Uurimustöö idee tekkis tal 2006. aasta suvel, kui osales Sloveenias noorsoovahetusel, kus oli ka puuetega noori. „Vestlesin noortega, et uurida, mis probleemid neil on ning tuli mõte panna kokku küsimustik, mis puudutaks noorte enesehinnangut ja seksuaalelu. Viisin laagris läbi selleteemalise vestlusringi. Eestis jäi idee oma aega ootama, sest esialgu ei leidnud viisi selle teostamiseks.”2007. aasta juhtlauseks kuulutati Euroopa Liidus „Võrdsed võimalused kõigile”. Selle raames korraldasid sotsiaalministeerium ja Avatud Eesti Fond kevadel projektikonkursi „Mehed ja võrd­­õiguslikkus”.Kuna konkurss puudutas meestele suunatud projekte, otsustas Kairi Rohtmets alustada uurimust puuetega meestest ning projekt sai pealkirja „Täisväärtuslik pere- ja seksuaalelu puuetega meestele”. Et anda algatusele kaalu, astus ta Eesti Puuetega Naiste Ühingu liikmeks ning esitas projekti selle kaudu. Koostööpartneriks sai Ida-Harjumaa Invaühing.Projekt pälvis konkursil rahastuse – 22 750 krooni, nagu oli küsitud. See hõlmas uurimuse läbiviimise ning teabepäeva korraldamise kulutusi.„Kõigepealt hakkasime ette valmistama küsimustikku. Mind aitasid Ida-Harju Inva-ühingu liige ja endine juht Eda Muru, ka Tiina Tursman ja mu diplomitöö juhendaja, tehnikateaduste doktor Kaido Kikkas. Küsimustiku saatsime puuetega meestele üle Eesti. Olen osalenud puuetega inimestele suunatud koolitustel, alles hoidnud kontaktandmeid. Täidetuna tagastati 68 ankeeti. Need on loomulikult anonüümsed,” räägib projektijuht Kairi Rohtmets.Ta tõdeb, et teema on tundlik, algul paljud ka keeldusid osalemast ning oli vaja selgitada ja lahti rääkida.Küsimustiku koostamisel võeti aluseks Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika õppejõu Dagmar Kutsari artiklite kogu meeste identiteedist ja muutuvatest soorollidest ning ka konsulteeriti temaga. Eda Muru: „Me ei taha propageerida seksi, vaid tõstatada puuetega inimeste täisväärtuslikkuse küsimus. Inimesi on vaja julgustada. Eestis pole puudega inimestel tihti võimalik arstidelt oma sellelaadsetele küsimustele vastust saada.”

Et uuritaks edasi

Kairi Rohtmets: „Palju on uurimusi, mis koostatakse koolides kohustuslikus korras, pärast jäävad need seisma, edasi ei tegutseta. Meie plaan on uurimusi jätkata, tegelda saadud tulemustega edasi ning tulevikus viia läbi samalaadne uurimus puuetega naiste seas. Oleme töö käigus saanud edasiviivaid mõtteid.”Mõlemad nendivad, et töökoormus osutus projekti läbiviimisel suuremaks, kui esialgu arvati. Kuna on saadud kaasamõtlejaid ja toetajaid, tahetakse edaspidi meeskonda laiendada. „Otsime koostööpartnereid nii avalikust-, era-, kui mittetulundussektorist, kes sooviksid kaasa aidata puuetega meeste ja naiste pere- ja seksuaalelu teemaliste teaduslike uurimistööde läbiviimises, teemat puudutavate kogumike väljaandmisel ning puuetega inimestele endile ja nende pereliikmetele teabe- ürituste korraldamisel. Projektimeeskonnaga on võimalik ühendust võtta aadressil mees­uurimus@gmail.com,” ütleb Kairi Rohtmets. Ja lisab, et tal on huvi minna õppima magistrantuuri ning saada kunagi selles valdkonnas sotsiaalteadlaseks. Äsjalõppenud projekti on pandud palju jõuvarusid, tuleb veidi puhata ja siis järele mõelda, kuidas minna edasi. Uuringu küsimustik on tõlgitud ka vene keelde, et osaleda saaksid ka vene keelt kõnelevad inimesed. Kokkuvõtte projektist ning info Eesti Puuetega Naiste Ühingu kohta leiab aadressilt www.ep-nu.ee. „Raske oli uurimustööks aega leida, tegin seda põhitöö kõrvalt õhtuti kodus, tegelikult vajaks selline maht mõne instituudi juures tegutsemist. Aga sain hakkama. Selle teemaga on vaja tegelda. Hea, et oli võimalik projekti kaasata assistent,” kinnitab ta.

Teabepäev Kuusalus

Kuusalu rahvamajas toi­mus 23. detsembril projekti kokkuvõttev teabepäev, kuhu kogunesid 36 inimest – kaugemalt Eestist ja ka kodukandist.Kairi Rohtmets ja Eda Muru tegid ülevaate projekti tulemustest. Eesti Puuetega Naiste Ühingu juht Mare Ab-ner rääkis ühenduse 2007. aasta projektidest ja edasistest plaanidest. Eda Muru tutvustas Ida-Harjumaa Invaühingu tegemisi.Meestearst Olev Poolamets esines meeste seksuaaltervise probleemide ja nõustamise teemal. Marika Lahe hindas projekti uurimistulemusi psühholoogilise nõustaja pilgu läbi. Tegevusterapeut Ain Klaassen kõneles sisemistest eeldustest toimetulekuks.Eda Muru: „Esinejad olid tugevad, rääkisid huvitavalt. Neile esitati küsimusi, tekkis diskussioon. Kõnelejad andsid nõu ja julgustasid.”

Novembris Lissabonis

19.-20. novembrini toimus Portugalis Lissabonis Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile” lõpukonve-rents. Eesti 12-liikmelisse dele­­gatsiooni kuulus Eesti Puue­tega Naiste Ühingu esindajana ka Kairi Rohtmets, tema isikliku abistajana käis kaasas Eda Muru, kes õpib Tallinna Ülikooli rakendusliku sot-siaal­töö magistrantuuris.Nad jutustavad, et valdavalt olid Eestist ministee-riu­mide esindajad, Lissabonis kohtuti ka Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi Eesti esindaja Toomas Mihkelsoniga ning tema isikliku abistaja Karin Hangaga. Konverentsil räägiti üldisemalt kõikvõimalikest võrdsetest võimalustest – rassismist, rahvus- ja seksuaalvähemuste, puuetega inimeste probleemidest, diskrimineeri­misest, seadustest.Kairi Rohtmets toonitab, et sellisel välisreisil käies saab eriti selgelt aru, kuivõrd tähtis roll on liikumispuudega ini­mese jaoks isikliku abistaja olemasolu: „Pidevalt satud täiesti uutesse tingimustesse, palju tuleb liikuda. Näiteks lennujaamas oli vaja kilomeetrite viisi liikuda. Isikliku abistaja teenus on väga vajalik. Oluline on, et kohalikud omavalitsused arendaksid toetussüsteemi asemel välja isikliku abistaja teenuse.”Eda Muru: „Nägime ka seda, kui kohusetundlikult konverentsist osa võeti. Esi­mesel päeval oli saalis 800 inimest, teisel 100. Seoses isikliku abistaja rolliga tekkis mul mõte, et kõik sotsiaalvaldkonnaga tegelevad ametnikud võiksid läbida väikese praktilise isikliku abistaja kursuse, siis oskaksid nad puuetega inimeste probleeme paremini mõista.”
                                                                                                                                                        ÜLLE TAMM


Uuritud puuetega meeste peamised probleemid

Isaks olemine.

Nimetati psühholoogilisi, füüsilisi, sotsiaal­seid ja majanduslikke probleeme isaks saamisel ja olemisel. On raskusi pere ülalpidamisega, ei suudeta füüsiliste probleemide tõttu (liikumine, kogelemine jms) lapsega piisavalt koos tegelda ega osaleda laste kasvatamises, lapsed peavad nende pärast muret tundma või häbenevad neid.

Pereelu.
Puue takistab piisava sissetuleku teenimist, seega ei saa perele materiaalset tuge pakkuda. Probleemiks on perele koormaks olemine. Palju hirme on seotud sellega, et abikaasa või elukaaslane jätab oma puudega mehe maha.

Seksuaalelu.
Probleemid seotud kehaliste piirangutega, kuid palju enam on hirmu partneri ees – kardetakse, et ei suudeta vastata naise soovidele, et võib olla ebameeldiv jms. Nimetati probleemina ka Viagra hinda ja isikustamist selle ostmisel.

DeepCMS