Eesti Puuetega Naiste ühing
Menüüd
IN ENGLISH
VENE KEELES
Puuetega inimeste õiguste konventsioon
VABARIIGI VALITSUSE JA PUUDEGA INIMESTE ESINDUSORGANISATSIOONIDE KOOSTÖÖPÕHIMÕTETE MEMORANDUM
Euroopa Puuetege Naiste Manifest
Sooline võrdõiguslikkus
Videod soolisest võrdõiguslikkusest
Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. 2010
Kampaania "Soolise võrdõiguslikkuseta ei saa olla kaasaegset Euroopa demokraatiat"
Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus arengukoostöös
Euroopa Komisjon. Sooline võrdõiguslikkus. Õigusküsimused.
Naistevastase vägivalla kajastamisest
Eesti soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgid ja meetmed aastateks 2011-2015
Laste ja perede arengukava 2012–2020. Sotsiaalministeerium
Seksuaal- ja reproduktiivtervise arengusuunad 2013–2017
Raamatud, mida tasub lugeda, et mõista soolist võrdõiguslikkust
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ARVAMUS (30.5.2011)
Soolise võrdõiguslikkuse edendamise programm 2011-2013“ raames soolise võrdõiguslikkuse osakonna poolt korraldatavate koolitused
Soostereotüübid
Puuetega inimestele töötamise võimaluste loomine ministeeriumides
Põhjamaade Naisliikumise korraldatud Põhjamaade Foorumi lõppdokument Uus naiste õiguste tegevuskava vastu võetud Malmös 2014
ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooni Peredimensioon
ÜRO PIÕK-valitud artiklid
VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS
Tervise ja puude mõõtmine.
EUROOPA PARLAMENT_Raport_10.10.13_puuetega_naised
ÜRO PUUETEGA INIMESTE ÕIGUSTE KONVENTSIOONI EESTI ESIMENE ARUANNE
Organisatsioonist
Teated
Abiks naistele
Kaardistamised/uurimused
Rahvusvaheline koostöö
Partnerid ja sõbrad
Galerii
Küsitlused
Foorum
Kontakt
Küsitlus
Kas oled tundnud väärkohtlemist?





Tulemused »

Reklaam
Annetamine

Eesti soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgid ja meetmed aastateks 2011-2015

Eesti suuremate erakondade valimisplatvormide analüüsi käigus selgusid erakondade poolt soolise ebavõrdsuse vähendamisele suunatud eesmärgid ja meetmed, samuti meetmed, mis otseselt või kaudselt puudutavad soolise ebavõrdsusega seotud ilminguid tööturul, perepoliitikas, sotsiaalkindlustuses, hariduses, inimõiguste kaitstuses jms.

Erakondade lubadused on rühmitatud vastavalt EL liikmesriikidele kehtivatele soolise võrdõiguslikkuse strateegilistele eesmärkidele ja prioriteetsetele valdkondadele.
Enamik allpool toodud ettepanekutest sisaldub ühel või teisel moel erinevate erakondade 2011. aasta valimisplatvormides.

Lisatud on mõned ENÜ ettepanekud (kaldkirjas), võttes eeskujuks teiste riikide positiivseid kogemusi ja ka erinevate erakondade platvormides toodud analoogseid meetmeid Eesti ühiskonna kitsaskohtade lahendamiseks.

Naiste ja meeste võrdse majandusliku sõltumatuse saavutamine

Kindlustada kehtivate seaduste täitmine. Selleks, et iga tööandja maksaks oma nais- ja meestöötajatele võrdväärse töö eest võrdset palka, anda Tööinspektsioonile tagasi vastav järelevalveõigus.

Toetada õiglase palgapoliitika juurutamist Eestis. Õiglase palgapoliitika põhimõtete järgi (Euroopa Sotsiaalharta art. 4) peab enamus Eesti töötajatest (90%) saama palka vähemalt 60% Eesti keskmisest palgast. Alampalk ei tohi jääda alla 45% keskmisest palgast, et vältida suurenevaid palgalõhesid.

Töötada rahvusvahelisele kogemusele tuginedes välja töö väärtuse hindamise metoodikad, mida tööandjad saavad kasutada organisatsioonisiseste palgapoliitikate väljatöötamiseks. Muuta töö tasustamise alused läbipaistvaks ja palgad ettevõtte/ asutuse/organisatsiooni siseselt avalikuks.

Algatada diskussioon soolist palgavahet arvestava indeksi alusel makstava riikliku toetuse kohta, mida makstakse ettevõtetele sektoreis, kus töötavad valdavalt naised. Eesmärgiks oleks väärtustada naiste tehtavaid töid ning kompenseerida kulutusi palga kasvule, ilma et ettevõte ei peaks seetõttu konkurentsivõimes kaotama.

Käivitada toetusprogramm ( EL struktuuritoetuste vahenditest?), mis toetaks naisettevõtjate töö- ja pereelu ühitamist mikro- ja väikeettevõtluses ja aitaks ettevõtluse alustamisel, sh aidata välja töötada ja üles ehitada süsteem, kus naisettevõtja saaks oma ettevõttest eemalviibimise perioodil kasutada asenduspersonali, toetada sellise asenduspersonali väljaõpet.

Luua riikliku elatise tagamise fond nende perede toetuseks, kus lahutatud või perega mitte koos elav vanem ei maksa lapsele elatisraha. Riik tegelegu ise hiljem kohuslaselt summade sissenõudmisega.

Võimaluste loomine töö, isikliku ja pereelu paremaks ühitamiseks

Võimaldada vanemahüvitise kasutamist senisest pikema perioodi jooksul nii, et vanemahüvitise kogusumma ei kahane ja vanemahüvitise perioodi kestvus päevades ei muutu, sest praegune vanemahüvitise süsteem hoiab emad liiga jäigalt tööturult eemal ning ei lase peredel endil otsustada, kuidas parimal viisil ühitada töö- ja pereelu. Muuta peresõbralikumaks haige lapse hooldamise võimalused.

Taastada tasustatud 10-tööpäevane isapuhkus. Kaaluda võimalust lapsehoolduspuhkuse raaames ette näha teatud kindel päevade hulk, mida on võimalik saada ainult isadel.

Aidata kaasa perede heaolule, pakkudes täiendavaid meetmeid töö- ja pereelu paremaks ühitamiseks nii naistele kui ka meestele, ennekõike arendades lastehoiuteenuse kõrval ka teisi peredele suunatud teenuseid,sh koduhooldust ja telemeditsiini ning luues täiendavaid võimalusi eakate kvaliteetseks päevahoiuks.

Luua riiklikult toetatud pikapäevakoolid, et vähemalt 1.–6. klassi õpilastele oleks tagatud turvaline ja arendav keskkond, tundideks valmistumine ja huvitegevus kooli juures. Tagada igale lapsele kooliks ettevalmistus ja soovijatele lasteaiakoht.

Käivitada programm (EL struktuuritoetuste vahenditest?) ettevõtlustoetuste andmiseks tööandjale, kelle ettevõttes töötab eelkooliealiste laste vanemaid, et korraldada lapsepuhkuselt naasvatele vanematele vajalikku täiend- ja ümberõpet, tagada väikelaste vanematele osaajaga töötamise võimalus või paindlik töögraafik ja teha muid vajalikke ümberkorraldusi.

Naiste ja meeste võrdse osaluse edendamine otsuste vastuvõtmise tasandil

Sätestada ja tagada, et Riigikogus arutusele tulevatele olulisematele seaduseelnõudele lisab esitaja analüüsi selles kavandavate muutuste sotsiaalsete mõjude kohta, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse vaatekohast.

Edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis poliitikavaldkondades ja poliitilistes tegevustes. Seada eesmärgiks, et kõigis esinduskogudes on ühe sugupoole esindajaid vähemalt 40%.

Tagada üleriigilistele kodanikeühendustele, sh naisorganisatsioonidele, sõnaõigus Riigikogu komisjonide töös. Suurendada Riigikogu töö demokraatlikkust ja avatust, võtta seadusandlikud otsused vastu toetudes avalikule arutelule ja mõjude analüüsile ning kaasates otsuste
ettevalmistamisse kodanikuühenduste esindajad ja asjatundjad.

Soolise vägivalla ja inimkaubanduse kaotamine

Tõsta elanike arusaamu sellest, et riigipoolne eluterve keskkonna ja inimeste põhiõiguste kaitse peab ulatuma ka koduseinte vahele.
Tagada seaduste toimimine, mis tõhustavad võitlemist perevägivallaga. Sätestada norm, mille kohaselt kodust peab lahkuma vägivallatseja, mitte kannatanu.

Ennetada perevägivalda ja aidata hättasattunuid. Tagada, et ohvreid koheldaks professionaalselt ja suure empaatiavõimega igal pool: politseis, kohtus, koolis, sotsiaaltöötajate poolt. Kindlustada selleks töötajatele asjakohane koolitus. Suurendada turvalisusteenuseid osutavate kodanikeühenduste, muuhulgas naiste varjupaikade, rahastamist.

Täiendada seadusi, et paremini kaitsta inimkaubanduse ohvreid ning karistada selle organiseerijaid ja algatada debatt ühiskonnas selleks, et vääteona karistada seksi ostmist.

Soostereotüüpide kaotamine ühiskonnas

Võtta eeesmärgiks Eesti hariduse viimine Põhjamaade tipptasemele.

Soostereotüüpide taastootmise vältimiseks lülitada soolise võrdõiguslikkuse temaatika õpetajakoolitusse, sh lasteaiaõpetajate koolitusse.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 10st lähtuvalt aitada tagada olukord, kus õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud aitavad kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. Seega tuleks tagada pedagoogilise kaadrile selle ülesande täitmiseks vajalikud koolitused ja soostereotüüpe süvendavate õppematerjalide kasutuselt kõrvaldamine.

Lähtuda põhimõttest ja seadusnormist, mille kohaselt tuleb kõikide poliitiliste meetmete ja programmide puhul lähtuda naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestada, kuidas meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.
DeepCMS