Eesti Puuetega Naiste Ühing Euroopa Liidu naiste võrgustikus.

2007. aasta oli väga huvitav ja edukas aasta Eesti Puuetega Naiste Ühingule.
Tegime ise projekte ja osalesime erinevates projektides.

Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007 projekti raames andsime trükki ja levitasime „Euroopa Puuetega Naiste Manifesti“. Käesoleva manifesti eesmärgiks on informeerida puuetega naisi ja tüdrukuid nende olukorrast, nende õigustest ja vastutusest ning tõsta nende teadlikkust soolise mõtlemise vajalikkusest seoses puuetega naiste-tüdrukute ning puuetega meeste-poistega. Manifesti aitas levitada Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus.
Sama projekti raames korraldasime võrdõiguslikkusealase kahepäevase koolituse puuetega naistele: „Puudega naise võrdsed võimalused pereelus“. Püüdsime oma koolitusega tõsta teadlikkust, millist abi oleks vaja puudega naisele, et tema perekonna elu oleks täisväärtuslik. Vestlesime teemadel nagu isiklik abistaja ja tugiisik puudega naise pereelus, seksuaalelust ja sellealasest nõustamisest, Euroopa hartast naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus ja meid ümbritsevas keskkonnas, väärkohtlemisest ning vägivallast.
Seda projekti toetas Sotsiaalministeerium, kaks Eesti suurimat naisteühendust: Eesti Naiste Koostöökett ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.
Meie ühingu jaoks väga vajalikuks ühiskonna seisukohalt on võrdõiguslikkusealane projekt: „Täisväärtuslik pere- ja seksuaalelu puuetega meestele“, mille sisuks oli alustada uurimistööga puuetega meeste vallas. Projekt on jätkuv ja selle projektijuhiks on Kairi Rohtmets. Selle projekti käigus koostati küsimustik, levitati mitmesuguste kanalite kaudu infot sellest projektist ja koguti vastuseid küsimustikule. Tehti koostööd erinevate uurimisalaste spetsialistidega ja korraldati teabepäev, mille lektoriteks olid meestearst, tegevusterapeut ja psühholoog. Projekti partneriks oli Ida-Harjumaa Invaühing. Planeerime jätkata seda projekti ja alustada samalaadset uurimistööd ka puuetega naistele.
Eesti Puuetega Naiste Ühing osales edukalt 2007. aastal kolmel suurel rahvusvahelisel konverentsil. 2. – 4. maini Berliinis konverents: „Euroopa võrgustik puudega naistele“, mille organiseeris Assotsiatsioon Weibernetz selleks, et tugevdada olemasolevat võrgustikutööd, samuti ka koostööd toimivate organisatsioonide vahel ja Euroopa Naiste Lobitöös. Meie ühingu liikmetest olid sellel konverentsil Jelena Pipper ja allakirjutanud koos abilisega. Seda sõitu toetas Eesti poolt Avatud Eesti Fond.
Selle sama konverentsi jätkuks oli Euroopa Puuetega Naiste Manifesti 10. aastapäevale pühendatud konverents Madriidis 16.- 18. novembril.
Sellel konverentsil osalesid Maarja Kaplinski ja Mare Abner ning vaatlejatena EPIKoja esindus.
Madriidi konverentsil
• deklareeriti järgmist:
Et puuetega tüdrukud ja naised kogevad ilmset ja sügavalejuurdunud diskrimineerimist. Kuigi viimastel aastatel on tehtud olulisi edusamme, kujutab selline diskrimineerimine endast tõsist ja murettekitavat probleemi. Seda võib märgata statistikast ja puuetega naiste ning tüdrukute kogemustest, kust ilmnevad puudulik haridus, levinum tööpuudus, madalamad palgad, piiratud ligipääes tervise- ja emadusega seotud teenustele, puuetega naiste
seksuaalsuse ja emakssaamisega seotud õigustele, puudulik või puuduv ligipääs tavanaistele kättesaadavatele teenustele või programmidele, vägivalla ja muu ahistamise risk, soo ja puudega seotud andmete vähene kättesaadavus, naiste vähene esindatus meie puuetega inimeste ühendustes, jne.

Puuetega tüdrukud ja naised kogevad veelgi rohkem diskrimineerimist, kui puuetega mehed ja puueteta naised. Eelarvamuste ja stereotüüpide olemasolu moonutab puuetega naiste ettekujutust iseendist ja oma õigusest olla kodanikud kõigi inim- ja kodanikuõigustega. Selles mõttes puuduvad puuetega naistel üldjuhul toimivad ressursid või seadusandlikud vahendid, elimineerimaks ja korrigeerimaks diskrimineerivaid käitumisviise.

• Seetõttu pandi kirja ka järgmised nõudmised:

ET EDF, kui Euroopa puuetega inimeste ühenduste katusorganisatsioon, ja tema liikmesorganisatsioonid võtaksid vastu ja viiksid ellu need põhimõtted alljärgnevate tegevuste kaudu:

1. Astudes kiiremas korras samme, et tõsta teadlikkust ja välja arendada positiivseid, spetsiaalselt puuetega tüdrukutele ja naistele suunatud meetmeid, mille hulka kuuluvad ühised pingutused ja erinevad tegevused nii kohalikul, riiklikul, regionaalsel, kui Euroopa tasandil, et ühiselt töötada sama eesmärgi saavutamise nimel;

2. Tagades, et naised osaleksid võrdsel määral ja efektiivselt otsuste vastuvõtmise protsessides kõigis EDF struktuurides. See peaks kehtima ka EDF liikmesorganisatsioonide kohta;

3. Vaadates üle EDF statuudid ja muud reeglid tagamaks, et naistel ja meestel oleks võrdne ligipääs organisatsiooni juhtorganitele;

4. Et edendada efektiivset tööd puuetega naisi puudutavates prioriteetsetes valdkondades, tuleb EDF struktuuridel tagada adekvaatsed ressursid, aktiivne rahastamisvõimaluste otsimine ja ressursside aus jagamine. Selleks peab EDF uurima olemasolevaid Euroopa institutsioonide eelarveridu;

5. Tagades, et kõik EDF suhtluskanalid leiavad kasutamist, et edastada puuetega tüdrukute ja naiste, samuti puuetega tüdrukute ja poiste emade seisukohti, kes ei suuda ennast ise esindada. EDF ja tema liikmesorgan isatsioonid peavad kaasama kõigisse oma töö aspektidesse infot puuetega tüdrukute ja naiste olukorrast. Ühtlasi tuleb ette valmistada spetsiaalseid puuetega naistele, kõigile sellest problemaatikast huvitatutele ja kogu ühiskonnale suunatud dokumente;

6. Tagades oma eelarvest ressursside eraldamise koolitusteks ja kohtumiste ning seminaride korraldamiseks jõustamise, juhtimiskoolituse ja oskuste arendamise eesmärgil puuetega naiste endi hulgas ja nende heaks, et toetada puuetega tüdrukuid ning naisi oma identiteedi leidmise protsessis;

7. Jagades kõigile puuetega inimeste ühendustele soovitusi tegevuste korraldamiseks, et luua nende naisliikmetele võrdseid võimalusi ja kaotada diskrimineerimine töögruppide loomise kaudu, et jälgida naiste õiguste tagamist ja tegutseda nende põhiõiguste austamise nimel;

8. Luues kontakte erinevate Euroopa, regionaalsete, rahvuslike ja kohalike võimuorganitega, kelle kompetentsi kuuluvad sooküsimused, mittediskrimineerimine, puuete ja võrdsete võimaluste loomise problemaatika, ning nõudes info jagamist puuetega naiste ja tüdrukute, sh hooldusasutustes elavate naiste ja tüdrukute olukorra kohta, ning tegutsemist sellel suunal, samuti edendades koostöös puuetega inimeste ühendustega uurimistööd ja koostades spetsiaalseid tegevuskavasid puuetega naiste ning tüdrukute olukorra parandamiseks;

9. Soovitades naistekomisjonide ja võrgustike loomist ja toetamist regionaalsetes, riiklikes ning kohalikes struktuurides. See soodustab järjepidevat dialoogi puuetega naiste ja tüdrukutega, samuti puuetega poiste ja tüdrukute emadega seotud prioriteetsetel teemadel, kes ei suuda ennast ise esindada.

10. Edendades ja toetades EDF’s naistekomitee tööd ning tagades, et kõigi aastakoosolekute programmi kuuluks sessioon, kus kõneldakse spetsiaalselt puuetega naiste ja tüdrukutega seotud prioriteetsetest küsimustest, innustades seda eesmärki silmas pidades kõiki võtmepositsioonidel mehi ja naisi puuetega inimeste liikumise kõigil tasanditel tegutsema siintoodud nõuete täitmise nimel.

Eesti Puuetega Naiste Ühingu esindajana viibis Kairi Rohtmets koos Eda Muruga, kes oli Kairi isiklikuks abistajaks Lissaboni konverentsil, mis toimus 19.- 20. novembril. Konverents tegi kokkuvõtteid Euroopa võrdsete võimaluste aastast 2007.
Isikliku abistaja olemasolu on väga oluline ja äärmiselt vajalik liikumispuuetega inimeste liikumisel ka välisriikides, kus tuleb palju liikuda ning kus satutakse pidevalt täiesti uutesse tingimustesse. Seekordne isikliku abistaja teenus toimis väga hästi.
Järgnevalt osalejate väljaütlemisi konverentsilt:
See aasta tegi nähtavaks paljud erinevad probleemid.
Suurenes teadlikkust erinevatest inimgruppidest.
Iga ettevõtmine on olnud motivatsiooniks edaspidi.
Tänu kõigile, kes on pühendanud energiat selle aasta ellukutsumisele ja elluviimisele kõigis Euroopa riikides!
Avatum, vabam ühiskond.
Vaja minna edasi, jätkata võrdsete võimalustega.
Seadused ei tee veel kõik – inimesed peavad aru saama oma õigustest.
Iga erineval alusel diskrimineerimine on erinev diskrimineerimine.
Kas võrdsete võimaluste aastaga lõppeb selle alane tegevus?
See, mida me võrdsete võimaluste saavutamiseks teeme pole heatahtlikkus (kindness), see on inimlikkus.
Kaasaarvav ühiskond.
Töövälist diskrimineerimise vastast organiseeritust on vähe!
Vaja on teha rohkem, et näha, mida on vaja teha teiste valdkondadega.
Seadusandlus on tähtis, aga ainuüksi sellest ei piisa. Oluline on tõsta inimeste teadlikkust.
See on nagu esimene kord, kui räägitakse võrdsetest võimalustest.
Tähtis on aasta juhtmõtte puhul teine osa – võrdsed võimalused KÕIGILE.
Vaja on muuta suhtumist.
Igal inimesel on samasugune süda, olgu ta siis prostituut või mustlane.
Et sellest aastast saaks elustiil.
Diskrimineeritakse harva ainult ühel alusel.
Mõiste on olemas, aga kasutust ei ole.
Sport räägib inimestega keeles, millest nad aru saavad.
Omaksvõtmise võimelisus.
Oluline on mõista, mida tähendab diskrimineerimine nende jaoks, kellele see osaks on saanud.
Iga inimene on väärtus.
Muutuste tegemine võtab aega, ent me elame täna ja saame muutusi teha täna.

Eesti Puuetega Naiste Ühing on olnud ja on ka edaspidi avatud ühing erinevatele ideedele ja teinud koostööd erinevate naiste ja puuetega inimeste organisatsioonidega. Oleme väga tänulikud kõigile, kes on toetanud meie mittetulundusühingu tegevust ja leidnud meie ühingust endale koostöövalmidusega partneri.

Jätkuvat edukat koostööd soovides,

Mare Abner
EPNÜ juhatuse esinaine
tallinn@epnu.ee  
www.epnu.ee