Eesti Puuetega Naiste ühing
Küsitlus
Kas oled tundnud väärkohtlemist?





Tulemused »

Reklaam
Annetamine

Toetused ja soodustused tööturul puudega inimestele

Puudega inimese töökoht

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 101 lg 4 alusel tuleb puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. See nõue kehtib ka üldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega töötajad kasutavad.

Lisainfo: www.riigiteataja.ee

Tööinspektsioon: www.ti.ee

Pikendatud põhipuhkus töövõimetuspensionäridele

Töölepinguseaduse § 57 alusel on töövõimetuspensioni saava töötaja iga-aastane puhkus  35 kalendripäeva (kui seadus ei sätesta või töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud teisiti). Õigusest saada pikemat puhkust peab töötaja tööandjat teavitama (kui tööandja ei tea, et olete töövõimetuspensionit saav isik). 28-t kalendripäeva ületav puhkuseosa hüvitatakse tööandjale riigieelarvest kui tööandja esitab Sotsiaalkindlustusametile vastava avalduse.

Lisainfo: Sotsiaalkindlustusameti koduleht www.ensib.ee, www.riigiteataja.ee (töölepinguseadus)

Lapsepuhkus

Töölepingu seaduse § 63 lg 2 toob välja, et puudega lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel. Poolte kokkuleppel on võimalus päevi liita. Puhkusetasu hüvitatakse tööandjale riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

Lisainfo: Sotsiaalkindlustusameti koduleht www.ensib.ee, www.riigiteataja.ee (töölepinguseadus)

Tasustamata lapsepuhkus

Töölepingu seaduse § 64 lg  1 alusel on emal või isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last,  õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.

Lisainfo: www.ensib.ee, www.riigiteataja.ee (töölepinguseadus)

Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud

Sotsiaalmaksuseaduse § 6  lg 1 p 5 ja lg 3 alusel tasub riik osaliselt sotsiaalmaksu äriühingus, mittetulundusühingus, sihtasutuses või FIE-na töötava töövõimetuspensionäri eest. Riik tasub sotsiaalmaksu osa, mis ületab riigis kehtestatud töötasu alamäära, ülejäänud sotsiaalmaksu tasub tööandja.

Lisainfo: www.riigiteataja.ee (sotsiaalmaksuseadus)

Sotsiaalmaksu tasumine hooldajatoetust saava isiku eest.

Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 11 punkti 1 alusel maksab  vald või linn sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab puudega täisealist isikut ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest (tingimusel, et hooldaja ei tööta ega saa riiklikku pensioni).

Samuti maksab vald või linn sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab puudega last ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest (tingimusel, isik ei tööta ega saa riiklikku pensioni).

Lisainfo: www.riigiteataja.ee (sotsiaalmaksuseadus)

 Tulumaksuseaduse alusel tulumaksuga ei maksustata:

  1. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele, kellel on puue ning kellel on  on vajalik kasutada tööle- ja kojusõiduks isiklikku sõiduvahendit, võib tööandja maksta hüvitist sõidukulude katmiseks. Nimetatud sõitu ei loeta erisoodustuseks juhul, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Hüvitisele on kehtestatud piirmäär 256 eurot  kalendrikuus ja sõitude kohta tuleb pidada sõidupäevikut. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Maksuameti seisukoht: Puudega inimesel ei pea juhilube olema ja keegi võib teda koju ja tööle sõidutada. Oluline selle juures ainult see, et hüvitist makstakse töötajale, mitte tema autojuhile ja seega tuleb otsus vormistada ka nii, et hüvituse saajaks on töötaja.

Arvestuse (sõidupäeviku) pidamine


Sõiduauto kasutamise kulude hüvitamisel peetava arvestuse pidamisel näidatakse selles:

  • sõiduautot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi;
  • sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed;
  • sõiduauto spidomeetri kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäit iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral (milleks puudega inimesele loetakse ka sõitu kodu ja töökoha vahel);
  • kuupäev ja sõidu eesmärk iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral.
  1. Samuti ei maksustata tulumaksuga tööandja poolt puudega töötajale (sh töövõimetuspensionit saavale või vähemalt 30% detsibellise kuulmislangusega isikule) antud abivahendeid. Peab silmas pidama, et abivahendite summa ei ületaks 50% töötajale kalendriaasta jooksul makstud väljamaksete summast (tulumaksuseadus § 13 lg 3 punkt 8).
  2. Tulumaksuvabastus laieneb ühtlasi tööandja poolt tehtud kulutustele, mis on tehtud töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks (tulumaksuseadus § 13 lg 3 punkt 10).

 Lisainfo: www.riigiteataja.ee (tulumaksuseadus).

Eesti Töötukassa teenuste pakkumise aluseks on nii Töötuturuteenuste ja toetuste seadus kui ka ESF poolt rahastatav programm„Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-2013“.  Programmi abil on puuetega inimeste tööhõive toetamise võimalused mitmekülgsemad. Teenuste korraldamisel lähtutakse eelkõige individuaalsetest vajadustest. Teenuse saajaks on puudega ja/või pikaajalise tervisehäirega isik ja kaudselt ka tööandja.

DeepCMS