Eesti Puuetega Naiste ühing
Menüüd
IN ENGLISH
VENE KEELES
Puuetega inimeste õiguste konventsioon
VABARIIGI VALITSUSE JA PUUDEGA INIMESTE ESINDUSORGANISATSIOONIDE KOOSTÖÖPÕHIMÕTETE MEMORANDUM
Euroopa Puuetege Naiste Manifest
Sooline võrdõiguslikkus
Videod soolisest võrdõiguslikkusest
Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. 2010
Kampaania "Soolise võrdõiguslikkuseta ei saa olla kaasaegset Euroopa demokraatiat"
Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus arengukoostöös
Euroopa Komisjon. Sooline võrdõiguslikkus. Õigusküsimused.
Naistevastase vägivalla kajastamisest
Eesti soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgid ja meetmed aastateks 2011-2015
Laste ja perede arengukava 2012–2020. Sotsiaalministeerium
Seksuaal- ja reproduktiivtervise arengusuunad 2013–2017
Raamatud, mida tasub lugeda, et mõista soolist võrdõiguslikkust
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ARVAMUS (30.5.2011)
Soolise võrdõiguslikkuse edendamise programm 2011-2013“ raames soolise võrdõiguslikkuse osakonna poolt korraldatavate koolitused
Soostereotüübid
Puuetega inimestele töötamise võimaluste loomine ministeeriumides
Põhjamaade Naisliikumise korraldatud Põhjamaade Foorumi lõppdokument Uus naiste õiguste tegevuskava vastu võetud Malmös 2014
ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooni Peredimensioon
ÜRO PIÕK-valitud artiklid
VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS
Tervise ja puude mõõtmine.
EUROOPA PARLAMENT_Raport_10.10.13_puuetega_naised
ÜRO PUUETEGA INIMESTE ÕIGUSTE KONVENTSIOONI EESTI ESIMENE ARUANNE
Organisatsioonist
Teated
Abiks naistele
Kaardistamised/uurimused
Rahvusvaheline koostöö
Partnerid ja sõbrad
Galerii
Küsitlused
Foorum
Kontakt
Küsitlus
Kas oled tundnud väärkohtlemist?





Tulemused »

Reklaam
Annetamine

Puuetega inimestele töötamise võimaluste loomine ministeeriumides

 Puuetega inimestele töötamise võimaluste loomine ministeeriumides
Ministeeriumide küsitluse tulemused ja soovitused tööandjatele
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
Tallinn 2013
1. Sissejuhatus
2009. aastal jõustus võrdse kohtlemise seadus, mis näeb tööandjatele ette kohustuse võtta kasutusele meetmed, mis võimaldaksid puuetega inimestel töökohale pääseda ja töös osaleda.
Järelevalvet võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmise üle teostab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (edaspidi volinik). Voliniku ülesanne on ka nõustada ja teavitada Vabariigi Valitsust ja riigiasutusi võrdse kohtlemise seaduse rakendamise küsimustes.
2013.aasta 1. jaanuari seisuga oli Statistikaameti andmetel Eestis 137 710 puuetega inimest (st 10,7% rahvastikust), neist mehi 56 214 ja naisi 81 496.1 2012. aastal oli tööga hõivatud 9500 tööealist puudega inimest. Valdav enamus neist töötas erasektoris (7600 inimest).2 Mitteaktiivseid oli puudega inimeste seas 29 600 inimest. Töötuid puudega inimesi oli 3200.
Tööealiste puuetega inimeste tööhõive määr on viimastel aastatel mõne protsendipunkti võrra küll tõusnud, kuid on endiselt väga madal – 22,5%.3
Viimastel aastatel on seevastu kasvanud puuetega inimeste osakaal, kelle sissetulekud jäävad allapoole vaesuse piiri. Võrreldes 2009. aastaga kasvas 2011. aastaks nende puudega inimeste osatähtsus, kelle sissetulek jäi alla vaesuse piiri, 22%-lt 26-le.4
Seoses puuetega inimeste madala tööga hõivatuse määra ning ebasoodsa seisundiga tööturul, saatis volinik 2013. aastal kõigile ministeeriumidele küsimustiku, millega uuriti puuetega inimeste töö- ja karjäärivõimalusi ministeeriumides.
Esmajärjekorras võeti vaatluse alla puuetega inimeste töötamise võimalused ministeeriumides seetõttu, et avalik teenistus peaks tööalaseid regulatsioone täitma eeskujulikult ning olema muu hulgas võrdse kohtlemise edendamisel suunanäitajaks.
Käesoleva analüüsi järeldused ning voliniku soovitused on kasutatavad kõigi tööandjate poolt nii avalikus kui ka erasektoris.
1 Statistikaamet. THV21: PUUDEGA INIMESED MAAKONNA JÄRGI, 1. JAANUAR (16.12.2013).
2 Statistikaamet. THV67: HÕIVATUD 20-64-AASTASED TÖÖANDJA LIIGI, MAJANDUSSEKTORI JA PUUDELISUSE JÄRGI (16.12.2013).
3 Statistikaamet. THV61: 18-AASTASTE KUNI VANADUSPENSIONIEALISTE HÕIVESEISUND PUUDELISUSE JÄRGI (16.12.2013).
4 Statistikaamet. THV41: SUHTELISE VAESUSE MÄÄR VANUSERÜHMA, SOO JA PUUDELISUSE JÄRGI (16.12.2013).
2. Miks on vaja rakendada abinõusid puuetega inimeste suhtes?
Muutes töökeskkonda erivajadustega või puuetega inimeste vajadustele sobivamaks või olles paindlik nende vajadustega arvestamise suhtes, tõuseb kasu nii indiviidile, tööandjale kui ka riigile laiemalt. Puudega inimesel avarduvad võimalused leida tööd ning teostada end
ühiskonna täisväärtusliku liikmena. Tööandjatel suurenevad võimalused leida tööle sobivaim töötaja seni kõrvale jäänud inimeste seast, st valikus on suurem hulk inimesi. Samuti annab puuetega inimeste tööle värbamine tööandjale võimaluse tegutseda vastutustundlikult ning
austada oma tegevuse kaudu põhilisi inimõigusi. Mida kõrgem on puuetega inimeste tööhõive, seda suurem on oma eluga toimetulevate ja ühiskonnas väärtuste loomises oma panust andvate inimeste hulk. Seega väheneb riigi koormus toetada haavatavat elanikkonnagruppi, makstes sotsiaaltoetusi.
Võrdse kohtlemise seadus (edaspidi ka VõrdKS) keelab diskrimineerida inimest töösuhetes tema puude tõttu. Seadus ei piira selliste meetmete rakendamist, mille eesmärk on vähendada või vältida puudest tulenevat ebavõrdsust (VõrdKS § 6). Puuetega inimeste madal tööhõive on
puudest tulenev ebavõrdsus, mille leevendamiseks tuleb rakendada erimeetmeid.
Võrdse kohtlemise seadus lubab anda eeliseid puudega töötajale (VõrdKS § 11). Seadus kohustab tööandjat rakendama asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et võimaldada puudega isikul töökohale pääseda, töös osaleda ja edutust või koolitust saada.
Tööandja võib loobuda puuetega inimeste vajadustest lähtuvast töökoha kohandusest, mis põhjustavad talle ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.5
Puude definitsioon
Eestis on puuetega inimestega seonduvalt käibel erinevaid puude definitsioone.
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 1 kohaselt hõlmab puuetega inimeste mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.
Eesti kehtiv õigus defineerib puude mõiste puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse (edaspidi PISTS) § 2 lõikes 1, mille kohaselt
puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.
Võrdse kohtlemise seaduse § 5 defineerib puuet sarnaselt PISTS-ega, sõnastades puude kui 5 Ebaproportsionaalselt suurte kulutuste tuvastamisel arvestatakse ka tööandja rahalisi ja muid kulusid, asutuse või ettevõtte suurust ning nende riikliku rahastamise või teistest allikatest rahastamise võimalust (VõrdKS § 11 lg 3)
 
Loe edasi SIIT 
 
 
DeepCMS